Suri hinnatud Eesti graafik ja raamatukujundaja

Tõnu Soo Foto: Eesti Kunstnike Liit

Lahkunud on graafik, plakatikunstnik, tüpograaf ja raamatukujundaja ning Eesti Kunstnike Liidu auliige Tõnu Soo. See on valus kaotus Eesti graafikute ja kujundusgraafikute perele ja kogu kunstiavalikkusele.

Tõnu Soo loomingut iseloomustab paradoks – seda on näinud paljud, aga autorit on teadvustanud vähesed. Tõnu Soo sündis Tartus 1944. aastal ning õppis aastatel 1959–1964 Tartu kunstikoolis. 1967. aastal astus ta tollasesse Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti ning õppis seal graafika kateedris, mille lõpetas 1972. aastal.

Juba neljanda kursuse üliõpilasena asus ta tööle ajalehe Sirp ja Vasar kujundajana ning töötas seal järjest 23 aastat kuni uute aegadeni 1994, mil kogu trükiasjandus arvutitesse koliti. Tema tulekuga sai seni formaalne kultuurilehe kujundus uue hingamise. Lehe makett sai struktureeritud, pealkirjad moodsa kirjatüübi ja esikaaned muutusid graafilisteks manifestideks.

Sealsed kadreeritud fotod ja väänlevad imekirjad muutusid eesti kultuuri visuaalseteks visiitkaartideks. Johann Kölerile, Mart Saarele, aga ka Vladimir Majakovskile või Dmitri Šostakovitšile pühendatud esikaaned olid rohkem kui ajalehe esilehed. Isegi tollased punaste pühade nomenklatuursed loosungitega kujundused said Tõnu Soo käe all tüpograafilisteks kompositsioonideks, mille tekstid Soo ise sõnal põhineva luulena lõi. Sellest praktikast kasvas välja graafiline sari «Mürsade holioodid», kus kirjatähed moodustasid salapäraseid graafilisi lehti täitvaid struktuure.

Peale Sirbi ja Vasara kujundas Tõnu Soo 1972. aastal ka ajakirja Noorus. Kõigi nende trükiste jaoks kavandas ta umbes kakskümmend originaalset kirjatüüpi, millest osa saatis 1973. aastal Briti firma Letraset ülemaailmsele kirjade võistlusele. Kuna Nõukogude impeeriumist oli praktiliselt võimatu kunsti- ja disainiteoseid läände saata, pole teada, kas need ka kohale jõudsid. Plakatiloomingut oli siiski võimalik nn liiduvabariikides ja NSVL vasallriikides välja panna. 1978. aastal sai Soo Varssavi rahvusvahelisel plakatibiennaalil preemia ning 1984. aastal Balti Plakati konkursil peaauhinna.

Aastatel 1978–1983 ning 1993–2003 töötas Tõnu Soo Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, Kunstiülikooli ja Kunstiakadeemia joonistamise õppejõuna. Selles ametis hindasid teda üliõpilased, aga kartsid modellid, kuna tema üles pandud dünaamilised ja lennukad poosid olid väljakutseks nii ühtedele kui teistele.

Mitmedki välismaised disainerid on avaldanud arvamust, et Tõnu Soo looming on suveräänne ja maailmas ainulaadne. Tõenäoliselt seisab tema pärandi inventeerimine ja konteksti paigutamine veel ees.

Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele.

Tõnu Soo ärasaatmine toimus lähedaste ringis.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kujundusgraafikute Liit

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kultuuriministeerium