Juurikas. Raha küsida julgelt ja palju

Varssavi kesklinnas on eesti keele maine suhteliselt kõrge. Foto: Konstantin Sednev

Sihtasutusse Juhuslik Lahke Kaaslane (JULK) helistas Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast ja uuris, kas umbes 30 000 eurot on piisav summa eesti keele maine mõõdiku kontseptsiooni väljatöötamiseks.

(Selles pole midagi imekspandavat, et kõrged riigiametnikud ja poliitikud nõu saamiseks ööpäevaringselt sihtasutuse JULK poole pöörduvad. Näiteks peaministri abikaasa küsib meie spetsialistidelt sageli nõu. Viimati uuris Kaja Kallase abikaasa, kas oleks mingi variant nõuda kahjutasu haridustöötajate streigis osalenud õpetajate käest, kuna õpetajate ees vabandamine rikkus peaministri tuju ja halvas meeleolus koju saabunud peaminister põhjustas pahaaimamatult õlle ja küüslauguleibadega laupäevaõhtut veetnud abikaasale hingelisi kannatusi, käskides tal sokid radiaatorilt koristada ja pikad püksid jalga panna.

Veelgi enam, kuna peaministri tusatuju õhtu edenedes ei vaibunud, vaid vastupidi – aina kasvas kommentaare lugedes –, pidi Kaja Kallase abikaasa veetma öö tühjas teenijatetoas kokkupandaval tugitoolvoodil, mistõttu jäid abikaasal kondid valusaks. Sihtasutuse JULK soovitus oli geniaalne nagu alati: advokaadi vahendusel tuleb igalt streigis osalenud haridustöötajalt nõuda 1500 eurot per kärss. Peaministri vabandus läheb pedagoogidele veel kalliks maksma, pange minu sõnu tähele!)