Bluusikuningas leidis oma saundi katkipillatud võimendist

«Noor värviline esineja plõnnib tagasihoidliku laulmise saateks kitarri,» arvustas ajakiri Variety ühte B.B. Kingi kontserti viiekümnendate aastate alguses. Sellel pildil, mis tehtud 1982. aastal, on bluusikuningas juba kindlalt troonil. Foto: IMAGO/Images of Jazz/Heritage Images

Ega selliseid mehi nagu B. B. King vist rohkem tulla saa. Muusikuid, ilma kelleta oleks muusikaajalugu ja ka tänane päev oluliselt teistsugused, ei teki just sagedasti.

Daniel de Visé «Bluusikuningas B.B. King» on haarav ja aus, kohati lausa uskumatutes kogustes uskumatuid fakte sisaldav võimas raamat, mis oma haardelt ja haaravuselt ületab oluliselt suuremat osa ühe žanri piirides ukerdavaid muusikaraamatuid. See on ülipõhjalik pilk ühe maailma suurima bluusikitarristi elule ja loomingule, teisalt ei ole tegemist pelgalt biograafiaga, vaid teos on ühtlasi kaasakiskuv ajalooline ja kultuuriline retk.