Saada vihje

Hando Runnel 85: eestlaste hoidja ei vaiki

Copy
Tartu Ülikooli raamatukogus avati Hando Runneli 85. sünnipäeva puhul näitus «On maantee ja maanteel käänak ja käänaku kőrval küla...» ning esitleti Hando Runneli luulekogu «Mőru ning mööduja» uustrükki ja kriitikakogumikku «Nii nagu taevas ja maa».
Tartu Ülikooli raamatukogus avati Hando Runneli 85. sünnipäeva puhul näitus «On maantee ja maanteel käänak ja käänaku kőrval küla...» ning esitleti Hando Runneli luulekogu «Mőru ning mööduja» uustrükki ja kriitikakogumikku «Nii nagu taevas ja maa». Foto: Sille Annuk

Täna saab Hando Runnel 85-aastaseks.

Kui «Punaste õhtute purpur» (1982) oli ilmunud, kirjutas Ilmar Mikiver ajakirjas World Literature Today: «Hando Runnel on kujunemas ikka otsekohesemal viisil peamiseks eesti rahvusliku vastupanu luuletajaks.» Ja lisas: «On tunne, et enamik eestlasi loeb praegu Hando Runneli luulet kui ülimat, mida saab ridade vahele kirjutada, isegi kui Runnel ise seda alati niimoodi ei kavatse.»

Seda Runneli kogu toona kodumaal arvustada ei lubatud, aga Tartu ülikooli ühiselamutes – ja küllap mujalgi – käisid käest kätte ta avaldamata luuletused, täpsemini siis need, mille avaldamine oli tollal mõeldamatu. Aga millise hardusega me neid haarasime! Runnel, Runnel...

Tagasi üles