HANDO RUNNEL 85 ⟩ Hando Runneli künklik loogika

Teisipäeval avati Tartu Ülikooli raamatukogus Hando Runneli 85. sünnipäeva näitus «On maantee ja maanteel käänak ja käänaku kõrval küla...», kus on väljas raamatud, fotod, käsikirjad, dokumendid ja kunstiteosed. Sünnipäevalaps oli kohal, kuulas muusikat, kõnesid ja ettelugemisi ning andis autogrammi. Foto: Sille Annuk

Reedel tähistas 85. sünnipäeva Hando Runnel. Kasutan võimalust, et osutada ühele esmapilgul mitte kõige kesksemale joonele Runneli loomingus, mis ometi on loogilises ja loomulikus seoses tema suurimate teemadega, näiteks kodu ja maa motiiviga. 2001. aasta «Eesti kirjandusloos» rõhutatakse tabavalt Runneli kahetist suhet maaelemendiga, «maast ja maalt pärit identsust».

Tõlgendan seda nii: esimene (maalt pärit identsus) on kodumaa, see territoorium, mida me tähistame sõnaga «Eesti», teine (maast pärit identsus) aga konkreetsem, inimese enda isiklik kokkupuude maapinnaga. Esimene seob maaga rahvuse, teine aga üksikisiku, esimene kuulub suuresti kehatule kujutlusele, teine kehadele, kes annavad kujutlusele kuju.

Ruum ruumis

See kahetisus on muidugi olemuslikult universaalne, seotud paratamatu tõsiasjaga, et inimene on ruumiline ja oma ruumilisust teadvustada suutev olend, mistõttu asub ta ühtaegu ruumis ja on ise ruum. Igasugune loominguline suhe ruumiga eeldabki pidevat ruumiteadlikkust.