Kui kuulsin Reet Varblase lahkumisest, hakkasin ka mõtlema, millal ma esimest korda temaga kohtusin, aga täpset momenti ei suutnudki meenutada.
Millalgi 90ndate alguses ristusid meie teed kusagil mingisugusel kunstiüritusel. Olin teadlik, et Reeta huvitas eriti naiskunst ning et ta uuris Rootsis Karin Lutsu, keda ma pidasin läbi aegade Eesti parimaks kunstnikuks. 1994 kureeris Reet Karin Lutsu, Anu Põdra ja Epp Maria Kokamäe näitust Linnagaleriis, mis oli Eesti-poolne lisa Põhjamaade feministliku kunsti rändnäituste projektile «Kood-ex», mille Eestisse toomist Reet vahendas.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/27/15746694t1hd2ef.jpg)