NÄDALA SARI «Papsid» on valus, aga aus vaatamine

Copy
Telesari «Papsid» töötab, sest vaataja jaoks leidub seal palju äratundmist, tüpaažid on universaalsed ja probleemid maised. Keskel Tiit Sukk ja Alo Kõrve.
Telesari «Papsid» töötab, sest vaataja jaoks leidub seal palju äratundmist, tüpaažid on universaalsed ja probleemid maised. Keskel Tiit Sukk ja Alo Kõrve. Foto: Keir Ramson

Elisa ja Kanal 2 koostöös valmiv «originaalsari» ei ole eesti versioonis küll mingi eriline komöödia, kuid pakub tugevat konkurentsi kodumaisele päris originaalsarjale «Õnne 13».

Kevadel kirjutas Ralf Sauter sarjale negatiivse kriitika mehe vaatevinklist. Ta kurtis, et see on täis käpardlike meeste stereotüüpe ega olnud üldse naljakas. Ralf vaatas esimese hooaja kahte esimest osa, mida mina ei ole näinud, kuid ta kirjeldab seal olukorda, kus üks tegelastest, Marek (Tiit Sukk) sõpradega joob, samal ajal kui tema äsja sünnitanud naine haiglas lebab. Ma tean niisuguseid mehi päriselust, isegi õige mitut.

Piisavalt tõetruu

Naljakas see muidugi pole, kuid ei saa küll öelda, et tegelaskujud sarjas oleksid kuidagi punnitatud, ebarealistlikud või aegunud stereotüübid, vastupidi – selliseid täkke leidub küll ja kuhjaga. «Papsid» on vägagi realistlik sari, mitte mingi pastakast väljaimetud ülekohus meessoo vastu või naiste soovmõtlemine, et mehed on kõik sellised. Selline lihtsalt ongi elu. Ja veel mitu korda hullemgi, sari on isegi üsna moosine ja malbe.

Tagasi üles