NÄDALA PLAAT Pedigree – bänd, mis viib silmad peast

Copy
Pedigree klassikaline koosseis: Leslie Laasner, Loit «Lipp» Linnamägi ja Holden «Bonne» Laamann pärast «Wake Up Kidsi» stuudiosessioone 1994. aasta augustis Tartus Lossi tänaval.
Pedigree klassikaline koosseis: Leslie Laasner, Loit «Lipp» Linnamägi ja Holden «Bonne» Laamann pärast «Wake Up Kidsi» stuudiosessioone 1994. aasta augustis Tartus Lossi tänaval. Foto: Üllar Kiisk

Kunagi küsis õepoeg mult, mida ta peaks tegema, et raamatut kirjutada. Vastasin, et raamatuid peaks kõigepealt lugema. Muusika puhul tundub, et on kahte sorti artiste, ühed on muusikafännid (nad on ilmselt vähemuses, kuid teevad enamasti paremat muusikat) ja teised mitte nii väga. Üsna lambist üldistades võib öelda, et vähemalt tänapäeval läheb teistel kommertslikus mõttes paremini.

Eesti industrial’i põhibänd ja üldse üks põhibände Pedigree sai hiljuti 30 ja nad andsid välja box-set’i, kust leiame nende kolm esimest albumit (kui koosseisus oli ka Leslie Laasner – Holden «Bonne» Laamanni kõrval teine bändi asutajaliige): «Mindclouds» (1994), «Wake Up Kids» (1994) ja «Rossanakka» (1995) pluss best-of-plaadi aastatest 1998–2023.

«Wake Up Kids» tol ajal ilmavalgust ei näinudki, sest nii kiire oli tüüpide hoog müütilises halli värvi 1990ndate Tartus. Pedigree on kindlasti muusikafännide-tüüpi bänd, kuulatud muusika paistab nende loomingust läbi. Vähema talendiga bänd võiks sellise koorma all isegi kokku kukkuda.

Märksõnad

Tagasi üles