JÕULULAVASTUS ⟩ Natukene ärev, aga sõbralik kokkusaamine kolikambris

«Frideberta» noorsooteatris: Kristjan Suitsu lavaruum on hall ja laokil ja kola täis, ometi poeetiliste valguskiirtega. Foto: Siim Vahur

Mikk Jürjensi kirjutatud ja lavastatud näitemängu nimitegelane Frideberta (oi kuidas tahaks nimesse lisada veel ühe e-tähe, ilmselt Friedebert Tuglase mõjul!) avastab kohkumusega, et on sattunud kentsakasse ja hirmutavasse kolikambrisse.

Aga miks Frideberta niimoodi ummisjalu ei-tea-kuhu jooksu pistis, seda ei taipa ei sõber Julius ega publik. Viimaks saame teada, mis Fridebertat nii tohutult häiris, ehkki oleks oodanud huvitavamat puänti.

Täiskasvanu jaoks võib kolikamber sümboliseerida alateadvuse tumesoppe. Kristjan Suitsu lavaruum on hall ja laokil ja kola täis, ometi poeetiliste valguskiirtega.