NÄDALA PERSOON ⟩ Viivi Luik: laud ei tohiks olla hinnalisem kui see, mis sa tema peal kirjutad

Rasket meelt ja masendust pole Viivi Luik enda juures märganud,aga kurbus on teine asi. Kui inimene pole vahel sügavalt kurb, siis mis inimene ta on, küsib ta. Foto: Mihkel Maripuu

Viivi Luik istub Kadriorus tiigiäärse kohviku nurgalauas ja paistab tegevat viimaseid märkmeid allolevasse intervjuusse.

Ta tähendab hiljem, et ei oska peaaegu üldse enam käsitsi kirjutada, kuid see tundub olevat ühekorraga nii liialdus kui ka lohutuseks neile, kes selle kunsti päriselt minetanud. Igatahes pannakse sinine pastapliiats ja paberid tulijat märgates kohe ära ja näole ilmub naeratus.

Naeratus, kuigi vahel ka mõtlik ja imestav, jääb näole peaaegu kogu kohtumise ajaks. Ka siis, kui sumpame läbi Kadrioru lume kummaliselt pilvise taeva all, millest ülemiste sfääride karge selgus siiski kohati justkui läbi kumab, ja otsime pildistamispaiku.