Võru hevilegend Hetero – bänd, kes ei häbene amatööristaatust

Hetero kontsert 1984. aastal: Peeter «Pepe» Saar ja Heiki Kelp. Foto: arhiiv

Heiki Kelp on kirjutanud raamatu («Hetero. Tsentrist väljas», 2016), andnud kontsertetenduse («Polkast rokini», 2019) ja avaldanud nüüd vinüülplaadi Heterost, kelle kohta liigub ütlus, et paljud on neist kuulnud, ent vähesed neid kuulnud. Heino Maripuu tegi 2020. aastal bändist ka filmi «Mehed provintsist».

Kelp tunneb müümise kunsti, tõestuseks 2018. aastal jutukogu «Elu ongi muinasjutt. 17 elumustrit Võrumaalt» eest saadud Bernard Kangro preemia.

Richard Bienstocki ja Tom Beaujouri raamat «Nöthin’ But a Good Time: The Uncensored History of the ’80s Hard Rock Explosion» (2021) tekitas soovi rääkida temaga lemmikheviplaatidest. Extreme, Queensrÿche, WASP, Warrant, Winger, Mötley Crüe, Poison, Cinderella, Van Halen – lapsepõlvetondid peab enda seest välja kirjutama. Sellega tegeleb raamatu eessõnas Slipknoti laulja Corey Taylor.

Mis on heavy metal? Hetero võiks hoopis ühendada sõnaga «hevisuvi»? Ansamblis Cluster alustanud Hans-Joachim Rödeliuse eesmärk oli lihtsalt lärm’i teha. See lärm on «lärm» nii saksa ja eesti keeles.