NÄDALA RAAMAT ⟩ Reeturid-riigikukutajad katku ja süüfilise küüsis

Tsareevitš Nikolai (II) visiidi auks püstitatud Verhneudinski triumfikaar. Postkaart aastast 1907, all eesti keeles käsitsi kirjutatud: Kuidas meeldib Teile meie linna-värav, kas on ilusam kui Tallinna Ranna- ehk Viru-väravad? Foto: osta.ee

On vist sattumuslik, et Rein Raua «Katkurongiga» ühel ajal ilmusid Meelis Friedenthali «Punkti ümber» ja Piret Jaaksi «Taeva tütred». Kõik kolm kirjutavad 20. sajandi alguse tragöödiatest Euraasia mandril, peategelaseks rohkem või vähem Eestiga seotud isik.

«Katkurongi» puhul pole aga ilmselt õige arvata, et 20. sajandi algus pressib end kirjandusse üksnes praeguse sõja ajel. Teose juured paistavad olevat autoris õige sügaval. Lähtekohaks on Raua vanaisa lugu, kes käis tõesti tsaariarmee sõjaväevelskrina Mandžuuria muhkkatkuepideemiat maha surumas. Lisaks ilmus Raual kahe aasta eest sama ajastut ja samu sündmuskohti kasutav romaan «Päikesekiri».

Mõlema sündmustik rullub lahti Verhneudinskis (praeguses Ulan-Udes) ja kulgeb edasi Hiina-Ida raudteel. Raud on põnevuse­kruttija, kes eri tegevusliinidega oskuslikult mängides lugeja tähelepanu raamatusse naelutab.