KULDVARA ⟩ Siin kogumikus ei ole ühtegi nõrka teksti

Kirjanik Friedebert Tuglas 1957. aastal oma kodus. Foto: Karl Oras / Rahvusarhiiv

Gururaamatu antoloogiat, assortiid nimega «Minu isa luulud», saab defineerida läbi mitmesuguse prisma.

Üks neist võiks olla näiteks kogumiku kandev idee: koondada ühtede kaante vahele nõukogude Eestis avaldatud ulmet, näitamaks näpuga ja tegemaks puust ja punaseks – Eestis ilmus ulmet palju varem, kui seda üldiselt arvatakse. Veenda kõiki skeptikuid – ilmus, ja häid asju ilmus. Sähke – Tuglas, Hellat, Beekman, Ehin jne jne.

Heal kogumikul on üks kindel tunnus: igaüks, kes seda loeb, nimetab tavaliselt parimaks erinevat teksti. Ehk siis, tugev antoloogia sisaldab lugusid, mis kõnetavad erineval moel erinevaid lugejaid. Iga tekst ei saagi meeldida nii nagu mõni teine.

Teine tunnus on veel – ühtegi läbinisti kehva teksti kaante vahelt ei leia.