Nagu «Tõde ja õigus», ainult peaosas Mads Mikkelsen

«Tõotatud maa» operaator Rasmus Videbæk näitab lisaks dramaatilistele vastasseisudele, nagu sellel pildil, vaatajale meisterlikult ka kõledat nõmmemaastikku. Foto: Filmikaader

Taani tänavune võõrkeelse Oscari kandidaat «Tõotatud maa» on tuttavlik lugu õnne, rikkuse ja parema elu otsingust. Õnn aga saabub vaid siis, kui piisavalt palju ja kõvasti tööd teha ning nii mõndagi selle nimel ohverdada.

Tõestisündinud lool põhinev film viib vaataja 18. sajandi Taanisse Jüütimaa karmide ja kanarbikuliste nõmmede keskele, kus vaesunud ja üksik sõjaveteran astub võitlusse loodusjõududega, et tuua asustamata nõmmedele elu ja asunikud. Teda kehastab Taani ja kogu maailma vaatajate lemmik Mads Mikkelsen.

Juba filmi avastseen annab aimu, missugune kangekaelne tegelane Mikkelseni mängitud kapten Kahlen on. Istudes Kopenhaageni vaestemaja nurgas voodil, poleerib ta autasuks saadud medali, paneb selga räbaldunud mundri ja läheb kuninga ametnike juurde audientsile. Madalast seisusest Kahleni peas küpseb plaan: kui ta suudab harida liivased nõmmed ja luua sinna kuninga asumaa, tahab ta vastutasuks aadlitiitlit ja mõisa. Kes küsib, sellele antakse! Kahleni kavatsusse on otsustajatel muidugi vähe usku, aga kuna kuninga silmis saab viljatu maa harimise linnukese kirja ja tüütu mehikese silma alt ära, võib ju sellele naiivsena näivale plaanile alla kirjutada.