Anders Härmi «Allumatud kehad» on esimene nii mastaapne eestikeelne üldkäsitlus performatiivsete praktikate ajaloost.
Ajakiri Kunst nimetas Härmi juba tema artiklikogumikust «Semionaudi päevaraamat» (2009) kirjutades kõige mõjukamaks kohalikuks kunstikriitikuks. «Allumatud kehad» on suures plaanis Härmi teine suurem teos «Semionaudi» kõrval.