NÄDALA FILM Emma Stone sõidab suurepärasele sekspeditsioonile

Copy
«Vaesekestes» Emma Stone ja Mark Ruffalo tantsivad, põrutavad ja kaklevad. Oscari-vääriliselt lausa.
«Vaesekestes» Emma Stone ja Mark Ruffalo tantsivad, põrutavad ja kaklevad. Oscari-vääriliselt lausa. Foto: Filmikaader

Mõista-mõista, kus sellist lugu näha saab: lapse mõistusega inimene suundub seiklema päikeselistes paikades, kogeb seksuaalseid rõõme, õpib iseennast tundma ja käitub nii kombetult, et moraalijüngritel tekib migreen. Ei, jutt ei käi mõnest uuest Eesti tõsielusarjast, vaid pöörase filmitegija Yorgos Lanthimose värskest vaimusünnitisest «Vaesekesed», mis võimaldab näitleja Emma Stone’ile senise karjääri kõige julgema rolli.

Lavastajakarjääri kodumaal Kreekas alustanud Lanthimos on oma ingliskeelsete filmidega juba Oscari-edu maitsta saanud, sest tema 2018. aasta õukonnakomöödia «Soosik» pälvis tervelt kümme nominatsiooni ning tõi võidu Olivia Colmanile parima naispeaosa eest. Näiliselt on Lanthimost keeruline suruda kindlatesse raamidesse, sest ta on teinud näiteks klaustrofoobseid õudusfilme («Püha hirve tapmine», «Koerahammas»), romantilist ulmet («Homaar») ja ajaloolise komöödia («Soosik»).

Ehkki Lanthimos on žanrite vahel põiganud ning eri ajastutes hullanud, väljendub tema filmides alati huvi selle vastu, mismoodi keskkond ja välised tegurid inimkäitumist kujundavad, ja millist ängi tekitavad inimeses ühiskonna eeldused ja valehäbi. Seejuures jutustab Lanthimos neid lugusid ise vähimatki valehäbi tundmata, tehes seda, mida võiks teha rohkemadki filmitegijad: ta lausa armastab luua ebamugavaid või piinlikke olukordi, ent ta ei ütle kunagi vaatajale ette, kuidas nendele olukordadele reageerima peaks. Kellele see kõlab ohtlikult, peaks vaatamata jätma ka «Vaesekesed», mis saadab lapse ajuga varustatud uudishimutseja Bella Baxteri (Stone) teekonnale üle maailma, kuni Pariisi lõbumajani välja.

Tagasi üles