/nginx/o/2019/12/09/12798052t1h6dae.jpg)
Esineb Eesti Riiklik Sümfooniaorkester – ERSO. Estonia või mõne teise kontserdimaja kaunilt valgustatud laval istuvad frakkides ja õhtukleitides muusikud ja mängivad meisterlikult oma instrumente. ERSO annab hooaja jooksul kümneid kontserte ja selleks hetkeks, kui nad kõik koos saali proovi kogunevad, peab igaühel oma partii juba nüanssideni selge olema. Kuidas nad sellise vormi saavutavad, kui kõik orkestri rohkem kui sada liiget ei mahu Eesti Kontserdi prooviruumidesse harjutama? Käisin ühe kuu jooksul neist käputäie juures uurimas, kus nad oma pillist helisid välja võluvad.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850676t1hd874.jpg)
Ye Pan – metsasarv
Olen proovinud korteris harjutada, aga alati pääseb heli naabrite juurde – võib-olla radiaatorite kaudu, ei tea. Lasin professionaalidel korteri helikindlust parandada, aga kuna korter ei saa olla lõpuni õhukindel, siis mingi osa helist ikkagi pääseb välja. Selline heliisolatsioon läheb ikkagi väga kalliks.
Proovisin ka väikest stuudiokabiini. Arvan et laulmiseks või kitarrimänguks see sobib, kuid metsasarve mängimiseks kindlasti mitte.
Selles väikeses majas on mul palju mugavam veebi teel oma hiina õpilasi õpetada ja lugusid salvestada.
Seda kohta otsisin umbes pool aastat. Esialgu rentisin ühe kontoriruumi büroohoones, aga kohe, kui seal mängima hakkasin, öeldi ei-ei, seda kuulevad ju majas kõik inimesed!
Selleks, et saaks kontrollida, kas minu mängitud noot on õige, on mul eraldi äpp iPadis. Uusi lugusid harjutades kasutan vahel YouTube‘i abi ja mängin seal mõne orkestriga kaasa.
Kui kontserdimajas oleksid head ruumid harjutamiseks, siis teeksin seda kindlasti seal, praegu pean seda väikest maja kütma, üüri maksma.
Metsasarve pole küll raske transportida, aga ta kardab külma, niiskus sees võib jäätuda ja see pole pillile hea. Ideaalne oleks, kui pill saaks olla ühes kohas paigal.
Praegu pole ERSO-l piisavalt prooviruume ja neid saab broneerida vaid kahe tunni kaupa. Minu jaoks suletakse need liiga vara, kell 22. Mina saan korralikult tööle asuda alles pärast seda, kui lapsed magama lähevad.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850713t1h2806.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850487t1h50b4.jpg)
Vambola Krigul – löökpillid
Kodus harjutamisega on see, et mõnel päeval lihtsalt on pea laiali otsas ja siis segavad kõik asjad – nii see, kui keegi harjutab samal ajal kuulderaadiuses, kui see, kui mitte midagi ei ole kuulda.
Mina harjutan seal, kus vajalik pill parajasti on. Mõned pillikooslused on nii suured, et ei mahukski koju üles panna.
Mitmekesisus repertuaaris on väga hea, see hoiab värskena. Teisest küljest, sain hiljuti tegeleda ühe materjaliga mitu kuud ja sellise süvenemisega jõuab ikka kuhugi hoopis mujale, kui et iga nädal on uus materjal.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850519t1he59b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850520t1h0a2d.jpg)
Mihkel Peäske – flööt
Noorena sain meeldejäävad kogemused, kuidas muusikakeskkooli metsikult kajavas klassis harjutades ja pärast suurde tuhmi saali kontserti andma minnes oli helipildis tohutu vahe. Need ehmatused panid asja paika, et enne lavale minekut ei tohi mängida hea heliga ja kajavas ruumis. Siin mängides arvestan sellega kogu aeg, et kõla ei ole nii hea, kui siin kostab.
Kuna meie peres on palju muusikuid, siis on kodus harjutamine norm, kas saaks üldse teisiti olla. Koroonapandeemia ajal tekkis vajadus teha graafik, millal keegi harjutab, sest kõik olid korraga kodus.
Naabritega pole tüli harjutamise pärast tekkinud, keegi pole kunagi midagi ütlema tulnud. Siin, eramajas on naabrid vahel palunud, et kui harjutama hakkan, lükaku ma aken veidi rohkem avali, siis neil mõnus kuulata.
Siin ruumis proovi tehes vahel teen kangiga mõned jõuharjutused, see tekitab samasuguse tunde nagu lavanärv: pulss on kõrge ja natuke peab hingeldamist alla suruma.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850524t1h30d6.jpg)
Mati Lukk – kontrabass
ERSO prooviruumid on kasinad, laed on ikkagi väga madalad, mõnes saab vaid üksi mängida, mõnda mahub ikka mitmekesi. Need asuvad Estonia kontserdisaali garderoobide all ja on akendeta. On juhtunud sedagi, et harjutama minnes on olnud ilus päikesepaisteline ilm, kuid pärast proovi välja tulles on lumi maas.
Kunagi mängisin Turu linnaorkestris, kus mul oli väga äge harjutamistuba. See käis mu majahoidjast naabrile närvidele. Proovisin küll mitte enne kella 11 harjutada, kuid ühel pühapäeval viis minutit pärast harjutamise alustamist tuli läbi ukse postiluugi paber, kuhu oli kirjutatud «mängimine lõpetada» – muud ei midagi.
Praegu siin Kopli tänaval eestiaegses majas elades on harjutamiseks väga head tingimused. Mu 40. sünnipäeval mängis meie korteris bänd, kui aga järgmisel päeval ülevalt naabri ees vabandama läksin, et nii valju muusikat tegime, oli naaber üllatunud: «Mis? Muusika mängis? Oleksite pidanud varem ütlema, ma oleks kuulanud hoolega.»
Kui mul on selline periood, kui vaja palju repertuaari lühikese aja jooksul selgeks õppida, siis seda on küll parem prooviruumis teha, sest erinevalt kodust puuduvad seal igasugu kiusatused. Teisalt, kodus saad mängida kasvõi kell kaks öösel, Estonias ei saa.
Kontrabassile saab panna helisummutaja ehk sordiini, aga heli väljub pillist ka vibratsioonina läbi jala.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850610t1h785f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850717t1h90e3.jpg)
Theodor Sink – tšello
Mina enamasti harjutan ERSO prooviruumides, sest kodu on puhkamise jaoks, seal olgu vaikus ja rahu. Üldiselt ma muusikat ka kodus eriti ei kuula.
Estonias on ruumid rohkem ooperi harjutamise tarvis, meie saame neid lihtsalt ka kasutada. Kaheks tunniks päevas on meil võimalik broneerida, aga seda on vähe, kui on vaja korralikult harjutada.
Olen harjutanud ka koridoris või garderoobis, kui muud üle ei jää, kuid seal harjutades arengut ei tule. Suure häda korral pääsen ka öösel siia tšellot mängima.
Siin peamine probleem on helisummutuse puudulikus, täie hooga mängides hakkab kaja tõsiselt kõrvadele, heliisolatsiooni oleks kindlasti juurde vaja.
Anomaalia on üks väike kõlar seinal. Sealt kostab kutsung, kui keegi peab laval olema, aga need on ooperiteatri kutsungid, ERSO muusikutesse absoluutselt ei puutu, kuid kõlarit vaigistada ei ole võimalik.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850720t1h21f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850722t1h4695.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850726t1h6913.jpg)
Liina Žigurs – vioola
Eksabikaasale kodus harjutamine eriti ei meeldinud, ta polnud ka ise muusik, kuid mõistis, et harjutada on vaja. Kuna lapsed tegelevad samuti muusikaga, oli meil koroona ajal graafik seinal, kes mis ajal mängib, sest vaja oli salvestada erialatundideks ja mul vahel ERSO Facebooki jaoks.
Naabritega on kaheksa aasta jooksul ühe korra olnud probleem, kui tütar ühe konkursi tarbeks tegi salvestust kaks päeva järjest. Siis küsiti, kas me elame muusikakoolis.
Kodus harjutan siis, kui ei ole kohustust kuhugi minna, kui on puhkus, vaba päev, siis ongi pillikohver terve päeva lahti. Vahepeal käin jalutamas, teen süüa, koristan ja kui tuju tuleb, siis jälle mängin.
ERSO ruumides olen mänginud, kuid ilma aknata ruum ei ole eriti mõnus.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850731t1h6fd0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850734t1h7e0c.jpg)
Triin Krigul – viiul
Saame kõik korraga harjutada küll, oleme käinud kõik muusikakeskkooli B-majas, kus klassid kostsid läbi. Alati oli kedagi veel mängimas kuulda.
«Macbethi» etenduse raames oleme saanud nüüd süveneda, aga kas me iga nädal oleme nii värsked kui sooviks...
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850736t1h31a9.jpg)
Olari Elts – taktikepp
Sümfooniakontserdi kava lepitakse kokku terve hooaeg ette ning dirigent hakkab sellega tööle tihti veel varem. Mõne looga tuleb tegeleda aastaid, enne kui see prooviküpseks saab, aga mõnikord võib kuluda vaid paar nädalat.
Mida vanem lugu, seda keerulisem, sest sõbrale (heliloojale) helistada ei saa ning interpreteerimiseks tuleb palju ajaloos kaevata ja mõttetööd teha. Kui dirigent orkestriga esimeses proovis kohtub, on tal valdav enamik sellest tööst juba tehtud.
Samuti on iga orkestrimuusik endale oma partii selgeks teinud, sest ega me muidu kolme päevaga kontserdini jõuaks. Esimeses proovis peaks saama üldjuhul terve loo katkestusteta läbi mängida.
Dirigent saab oma iseseisvat tööd teha põhimõtteliselt igal pool. Kogenud dirigent peaks tavarepertuuari loole peale vaadates suutma kuulda, mida ta näeb. Dirigendi jaoks on esimesed kümme aastat kõige raskemad, sest siis kulub palju aega uute lugudega tegelemise peale.
Kõige olulisem, et ilma orkestrita dirigenti ei ole olemas. Vastupidi aga küll.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/26/15850818t1h99d8.jpg)