Minu meelest on olemas kahte sorti tantsumuusikat: muusika, mis ka päriselt tantsitav on, ja muusika, mida võib pidada tantsitavaks, ehkki selle saatel saab tegelikult vaevu õõtsuda. Ma ei oskagi öelda, kumba kategooriasse kuulub 11. veebruaril Tallinnas esinev Harsh Symmetry. See on ühtaegu kaasakiskuv ja retrohõnguliselt pulseeriv, ent teisalt tundub, et süntesaatoritest küllastunud ja sünge muusika sobiks ennekõike pimedas toas enese kaotamiseks ja täielikuks unustamiseks.