Juurikas. Teatriõhtu, mis jääb meelde

Distants esinejate ja publiku vahel on intiimne ning eeldab vaatajatelt suurimat diskreetsust. Foto: Marko Saarm/Sakala

Ei julge enam teatrisse minna. Publiku ebaviisakas käitumine on ületanud inimlikud piirid ja ähvardab hapra teatriime enese alla matta.

Mina olin üks nendest õnnelikest, kellel läks korda hankida pilet Keino Eelik Rabakana megaproduktsioonile «Rätsep Õhk ja tema õnneloos», mis valmis William Shakespeare´i nimelise Riiklikult Alarahastatud draamateatri, Omapärase Rütmitundega Sümfooniorkestri, Sajaprotsendlise Meeskoori ja Iiris Lampjala Anatoomiliselt Täpse Tantsuagentuuri koostöös.

Etenduses, mis pühitseb lavastaja Rabakana tagasitulekut kodumaistele lavadele pärast Põhja-Saksamaa kloostrites veedetud meediapaastuaastaid, teeb kaasa muljetavaldav hulk telesarjadest ning näo-, hääle- ja maskisaadetest tuntud armastatud näitlejaid, kelle avameelseid intervjuusid ahmivad nädalalõpulehtede lugejad nagu lehmad ristikut.