Esimeste ristsõnade lahendaja võis võita jänese

Ristsõnade lahendajad tugevdamas keha: illustratsioon ristsõnalehest Ajude Gümnastika 1935. aastast. Foto: Repro

Üheksakümne üheksa aasta eest ilmus esimest korda Eesti esimene ristsõna, mis vallutas kiirelt inimeste kodud. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR on kogunud pisitrükistena ristsõnade kollektsiooni tosinate jagu kunagisi populaarseid ristsõnu, mis on ristsõnagurmaanidele kättesaadavad. Esimese ristsõna äratrükkimise alguseks oli maailmas lahti läinud täielik ristsõnadebuum. Mida aga tähendab pisitrükis ja kas 65-tollise teleekraani suurune müürileht on pisitrükis nagu ristsõnagi?

«Eesti kultuuriloo digitaalarhiivi DIGAR lisati möödunud aastal ajaloo-, ilu- ja ajakirjanduslike teoste kõrval juurde ligi 46 000 pisitrükist, mille väärtust on seni vähe märgatud. Üheks tuntumaks pisitrükise näiteks on kaasajal trükistena välja antud ristsõnad ja sudokud,» märkis Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuse juhataja Signe Tõnisson.

Hiljaaegu hakkas silma, et esimese ristsõna avaldamisest Eestis möödub tänavu veebruaris 99 aastat, aga see pole pelgalt kuiv fakt, vaid ühe olulise loo algus. «Üleilmlise «taudi» esimene «patsillus» Eestis. Täna tutwustame oma lugejaid esimest korda kogu illma «moodsama ajawiidega – ristsõnade-mõistatusega,» seisab kirjas 1925. aasta 9. veebruari Esmaspäevas. Artiklis kõneldakse veel, et taud on tabanud ühtviisi nii Ameerikat kui ka Lääne-Euroopat ja ristsõnu lahendavad võidu nii ministrid kui ka lehepoisid. Samuti professorid, noormehed, suurilmadaamid ja köögitüdrukud.