Eesti Laulu finalistid on tänavu jaotunud võrdlemisi huvitavalt. Kui eelmisest aastast võis suuresti rääkida kui ballaadide aastast, siis seekord on võistlustules ballaade ja tempokamaid lugusid enam-vähem pooleks, ehkki žanriline jaotus on jätkuvalt mitmekesine. Ennustatavat esiviisikut vaadates on ka selge, et publik ootas, et Eesti Laulu vallutaks uimaste ballaadide ja tundeliste oodide asemel midagi, mille saatel saaks kas tantsida või mosh’ida, ning seda finaal (ja ennustustulemused) ka tegelikult näitab. Üldiselt võib öelda, et Eesti Laulu võitja joonistub aastast aastasse üha selgemalt välja juba poolfinaalis, ning näib, et ka 2024. aasta ei ole selle poolest erand. Nimelt ennustati tõenäolist võitjat juba enne ainumast poolfinaali ning publik ei ole oma arvamusest (või isegi veendumusest) siiani taganenud, pigem on kindlustunne vaid süvenenud nii Eesti publiku kui ka Euroopa eurofännide seas. Mõistetavalt tekitavad igasugused ennustused ja eeldused inimestes vägagi vastakaid tundeid. Ühest küljest on põnev teada, mida eurofännid arvavad ja loodavad, ent teisalt muudab see võistluse kahtlemata vähem huvitavaks, kui võitja juba enne võistluse algust teada on.
/nginx/o/2019/05/05/12139229t1h288f.jpg)
/nginx/o/2024/02/15/15889289t1h03c0.jpg)