Suri hinnatud Eesti maalikunstnik

Kristiina Kaasiku loomingut on eksponeeritud arvukatel näitustel kodu- ja välismaal. Foto: Peeter Langovits

18. veebruaril suri 81-aastaselt maalikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu auliige Kristiina Kaasik (6.01.1943–18.02.2024).

«Mind köitnud teemade ring on aastate jooksul küll muutunud, ometi pean ka täna huvipakkuvaimaks värvimaagiat kui niisugust-täpsemalt värvide omavaheliste kõneluste metafüüsikat, mis võimaldab mul edastada puhtamaid vibratsioone ja minna nähtamatu ruumi sügavustesse,» on Kaasik enda kohta kirjutanud.

1961. aastal lõpetas Kaasik Tallinna 2. Keskkooli. Aastatel 1961–1967 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis teatridekoratsiooni ja maali erialal. 60ndate lõpus töötas ta Kunstitoodete Kombinaadis kujundustööde ateljees ja alates 1969. aastast vabakutselise kunstnikuna. Näitustel osales kunstnik alates 1965. aastast ja kuulus alates 1970. aastast Eesti Kunstnike Liitu. Kristiina Kaasik oli legendaarse kunstirühmituse ANKˈ64 asutajaliige.

Kunstirühmituse ANK’64 liikmed 1966. ajalehes Noorte Hääl: pildil üleval Jüri Arrak, ülevalt teises reas vasakul Tõnis Laanemaa, paremal Enno Ootsing, kolmandas reas vasakul Malle Leis, paremal Aili Vint, kolmandas reas Kristiina Kaasik, Tiiu Pallo, Marju Mutsu, ees vasakul Tõnis Vint, paremal Vello Tamm. Algsel pildil puudusid Marju Mutsu ja Vello Tamm, kes kleebiti hiljem juurde. Foto: Algse foto autor: Villu Maask

Kristiina Kaasiku loomingut on eksponeeritud paljudel näitustel kodu- ja välismaal. Üheks avalikkusele tuntuimaks monumentaalteoseks on tema Tallinna Jaani kirikule maalitud pasunapuhujatega orelitiivad. Kaasik on pälvinud Eesti maalikunsti kõrgeima tunnustuse Konrad Mäe preemia (1980). Samuti on talle antud Valgetähe IV klassi teenetemärk (2014).