ARVUSTUS «Spy Girls» – lavastus, mis võinuks olla artikkel

Karin Allik
, teatrikriitik
Copy
«Spioonitüdrukud/Spy girls» Vabal Laval. Palju on siin tõde ja palju mängu, kas kohe plahvatav pomm tappis tõesti meepoti poole püüdleva sõduri?
«Spioonitüdrukud/Spy girls» Vabal Laval. Palju on siin tõde ja palju mängu, kas kohe plahvatav pomm tappis tõesti meepoti poole püüdleva sõduri? Foto: Ilja Smirnov

Äsja Vaba Lava egiidi all publikuni jõudnud Magda Szpechti lavastust «Spy Girls» iseloomustatakse tutvustuses kui segu küberaktivismist, uurivast ajakirjandusest ja näitekunstist.

Teos on kontseptsiooni poolest (vähemalt Eesti teatrimaastikul) ainulaadne ning päevakajalisuse poolest igati tähelepanuväärne – nimelt on too küberaktivism, mida laval ka reaalajas viljeletakse, suunatud otseselt Ukrainat piiravate Vene sõdurite vastu. Ainult sellest aga ei piisa, et publikukõlbliku teoseni jõuda. ««Spioonitüdrukud / Spy Girls» on tõestisündinud lugu küberrindel tegutsevast kolmest aktivistist,» seisab lavastuse tutvustuses. Tõtt-öelda mõjub see kirjeldus pisut eksitavalt, sest fraasi «tõestisündinud lugu» põhjal võib jääda mulje, justkui eksisteerikski kuskil üks kolmeliikmeline küberaktivistide rühmitus, keda näitlejad (ise anonüümseks jäädes) lavastuses jäljendavad. Õigupoolest demonstreerib «Spy Girlsi» trupp publikule, kuidas valeidentiteedi abil armunäljas Vene sõduritelt infot välja meelitada, teha kindlaks nende relvastus ja varustus, jäädvustada nende osalemist sõjakuritegudes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles