NÄDALA RAAMAT Kes kardab kukega maja?

Gert Antsu
, endine Eesti suursaadik Ukrainas
Copy
Poltava kukemaja, milles pesitses nõukogude ajal riiklik julgeolekukomitee KGB. Praegu on kukemajas pank.
Poltava kukemaja, milles pesitses nõukogude ajal riiklik julgeolekukomitee KGB. Praegu on kukemajas pank. Foto: Sergi Krinitsija (Haidamac)/Wikipedia

Ukrainlaste ajalugu ja identiteet on praegu maailmapoliitika keskmes. Victoria Belim kirjutab «Kukemajas» sellestsamast maailma tähtsaimast teemast – ukrainlaste püüdlustest otsustada ise oma tuleviku üle kõigi raskuste kiuste, uurides valgeid laike oma perekonna ajaloos.

Mis on õige ja mis vale, kus hea ja kus kuri – meil Eestis sai see avalikus ruumis selgeks juba 1980. aastate lõpus. Ukrainas on kõik olnud segasem, kuna 70 aastat kestnud nõukogude võim suutis ajada sassi väärtushinnangud ja määrida ukraina suurkujude reputatsiooni raskesti mahapestava värviga. Nõukogude võim oli seal oma enamatele inimestele kui meil. Iseseisva Ukraina riigi tekkides oli kodanike suhe riigiga kaugem ja võõristavam. 30 iseseisvusaasta jooksul ei tahtnud inimesed eriti ajaloo ja identiteedi peale mõelda, kuna selles oli nii palju valusat. Kesksel kohal olid oligarhide telekanalid oma mitte just väga aateliste sõnumitega ja kollektiivne eneseanalüüs polnud kiireloomuline mure. Samas peab eluga edasi minekuks minevikus selgusele jõudma, unustamine lõpuks ikkagi ei tööta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles