NÄDALA PLAAT ⟩ Ühe armastusloo lood

Mick Pedaja mullu augustis Intsikurmu festivalil. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Sihikindlalt läbi žanrite kulgenud muusiku ja helilooja Mick Pedaja käe alt on tulnud muusikat, mis kulgeb ühest otsast omas isepäises voolus, teisest isegi peavoolus. Filmiheliloojana debüteeris ta 2019. aasta Martti Helde mängufilmiga «Skandinaavia vaikus». «Elu ja armastus» on tal juba kuues film, seriaalid lisaks.

Pedaja kombineerib elektroonilisi ja akustilisi elemente ning kuna tema muusika on juba iseenesest üsna emotsionaalne ja suisa visuaalselt hoomatav, siis pole eriti imestada, et filmitegijad ta oma liikuvate piltide võimendamiseks üles otsivad. Klassik Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev režissöör Helen Takkini psühholoogiline ajastudraama «Elu ja armastus» pakub rohkelt võimalusi vedada paralleele tänapäevaga. Kuivõrd on võimalik kahe maailma, selles filmis maalt tulnud kauni tütarlapse ja vanemapoolse jõuka linnahärra sujuv ühinemine ja harmooniline kooseksisteerimine? Mees ja naine, linn ja maa – kas nad saavad üldse koos eksisteerida?