Liis Ring: ootamatused kõnetavad mind tihtipeale rohkem kui täius

Copy
Enda kätega materjali läbi töötades tekkivat sellega sügavam side: kunstnik ja muusik Liis Ring trüki- ja paberkunstikeskuse Typa residentuuris näitust ette valmistamas.
Enda kätega materjali läbi töötades tekkivat sellega sügavam side: kunstnik ja muusik Liis Ring trüki- ja paberkunstikeskuse Typa residentuuris näitust ette valmistamas. Foto: Merilin Metsamaa

Tartus Typa galeriis saab veel mõnda aega näha muusikuna tuntud Liis Ringi näitust «Käes/olev». Ring jõudis keskusse avatud kutsungiga, kus kandideeris Põhja- ja Baltimaade residentuuriprogrammi. Trüki- ja paberkunstikeskuses Typa asub muide ainulaadne metallist kirjatüüpide kollektsioon.

«Mulle tundus huvitav ja väljakutsuv tulla hoopis uues kontekstis üle kümne aasta tagasi vanasse kodulinna Tartusse, samuti olin fotograafiaga tegeledes juba pikalt mõtisklenud materjali ja jätkusuutlikkuse küsimuste üle,» sõnab Ring, kes eelmisel aastal lõpetas fotograafia eriala Göteborgi ülikoolis. «Typa tundus põhimõtetelt uuenduslik ja kunstnikule suurt vabadust jättev, kuid samal ajal vanu tehnikaid ja traditsioone austav. Sealsete võimalustega tutvudes kooruski suhteliselt kiiresti idee teha ise taaskasutatud ja leitud looduslikest materjalidest paberit ning katsetada samal ajal alternatiivseid analoogprotsesse.» Talle on tundunud järjest rohkem oluline kunstnikuna sügavamalt mõtestada materjali tähendust. Ta mõtleb palju kliimakriisi ja keskkonna säästmise peale, on oma tarbimisharjumusi ja käitumist kohandanud nii, et need vastaksid tema põhimõtetele. Selles valguses hakkas teda analoogfotograafiaga tegeledes järjest rohkem häirima kasutusel materjalide keskkonna jalajälg. Kust tuleb see ilus läikiv fotopaber, milliseid keemilisi protsesse on selle saamiseks kasutatud ja kui pikk teekond läbitud? Mis saab tegelikult ilmutuskemikaalidest pärast jäätmejaama viimist?

Tagasi üles