Piret Jaaks kirjutab palju. Ajalooline romaan «Taeva tütred», mis jutustab kartmatust Eesti misjonärist Hedwig Büllist, nägi ilmavalgust eelmise aasta lõpus. Selle aasta jaanuaris esietendus Vanemuises koos lavastaja Marta Aliide Jakovskiga ettevalmistatud lavastus «Lõpp». Nii üks kui ka teine on millestki, millest enamasti tahetakse vaikida – surmast. Aga meie kohtumise eesmärk ei olnud vestelda loomingust, vaid hoopis Eestist. Intervjuu ilmub vahetult enne iseseisvuspäeva, mis on pidulik, aga ka natukene kurb sõja tõttu. Mis teile meenub esimesena seoses 24. veebruariga?