NÜÜD INTERNETIS Karujaht algab! Rända ajas 110 aastat tagasi ja vaata üht vanimat Eesti filmi

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Tudu jahiseltskond ilmselt nii värvikas ei olnud kui mõnikümmend aastat varem vändatud filmi «Karujahi Pärnumaal» tegelased, ent poliitikuid leidus nendegi seas.
Tudu jahiseltskond ilmselt nii värvikas ei olnud kui mõnikümmend aastat varem vändatud filmi «Karujahi Pärnumaal» tegelased, ent poliitikuid leidus nendegi seas. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Eesti Filmi Instituudi ja Rahvusarhiivi ühisprojektina sündinud voogedastusplatvorm Arkaader on tasuta vaatamiseks avaldanud ühe vanima Eesti mängufilmi, Johannes Pääsukese filmitud «Karujahi Pärnumaal». Seda peeti pikalt Eesti kõige vanemaks mängufilmiks, kuid selle tiitli on nüüd endale võtnud 1913. aastal esilinastunud «Laenatud naene». 

«Eesti esimese mängufilmi tegevustik sai inspiratsiooni pseudonüümi Hoia Ronk all kirjutanud Karl August Hindrey följetonist, mis avaldati Postimehes 9. detsembril 1913,» kirjeldab Arkaaderi kodulehekülg. «Lehelugu pilab Pärnu linnavolikogu valimisi, kus tekkis tugev vastasseis sakslaste esindaja Otto Brackmanni (Pärnu linnapea) ja eesti soost ajakirjaniku Jaan Karu (Pärnu Postimehe tegevtoimetaja) vahel. Filmivõtete teostamiseks laenas operaator Johannes Pääsuke kinoomanikelt 1000 rubla.»

Näitlejaid organiseeris Vanemuise parukameister Tõnis Nõmmits, kes tegutses ka harrastusteatri juhina. Filmi tootjaks-režissööriks võib pidada kino Imperial üht omanikku Aleksander Tippot. Võtted toimusid 1913. aasta lõpul Tartus Valli ja Tiigi tänava treppidel ning linna ümbruses Vasula metsas. Sisevõtted tehti ühes elumajas Karlova tänaval. Esilinastus Tartu kinos Ideal 13. veebruaril 1914, kuid linateos lubati ekraanidele politseivalitsuse poolt tugevasti kärbituna. Põhjuseks filmis esinevate veidrate mundritega politseinike kujutamine. Pärnus keelati näitamine politseiülema poolt hoopiski. Kinoseansid toimusid suure menuga mitmetes Eesti linnades.

Tagasi üles