INTERVJUU ⟩ Robert Jürjendal: tunnen ennast endiselt lõputu katsetaja ja otsijana

Kitarrist Robert Jürjendal leiab, et eelkõige on ikka tähtis muusika ilu. Foto: Eero Vabamägi

Seoses Robert Jürjendali 1. märtsil Tartus Vanemuises ja 2. märtsil Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimuva suure autori-kontserdiga «Avatud horisondid» on põhjust üht meie hinnatumat kitarristi tülitada.

Ikka selleks, et pärida tuleva kontserdi kohta, rääkida progest ja muusikateemadel üldse ka veidi laiemalt.

On teil üldse varem sellise suure osalejaskonnaga autorikontserti toimunud, nagu saab olema «Avatud horisondid»?

Kui mulle anti muusikaajakirjanike poolt aasta muusiku 2016 tiitel, leidis Eesti Rahvusringhäälingu raadiomaja esimeses stuudios aset kontsert, kuhu oli kaasatud tütarlastekoor Ellerhein, Weekend Guitar Trio, Iris Oja, Mati Turi, Aleksei Saks, Madis Metsamart ja Andrus Lillepea. See kontsert on praegugi Klassikaraadio arhiivis täitsa leitav. Varem pole ma nii suurte jõududega laval olnud.

Kontserdil «Avatud horisondid» esitame kava, mille idee sündis mitu aastat tagasi, 2020. aasta sügisel, kui kohtusin New Wind Jazz Orchestra (NWJO) kunstilise juhi Lauri Kadalipuga. Leeki on pikalt üleval hoitud ja nüüd lõpuks saab see siis teoks. Üles astuvad New Wind Jazz Orchestra ja Tallinna Kammerorkester.

Tegu on kahe väga erineva ampluaaga kollektiiviga. Kammerorkester on eelkõige klassikalisele muusikale keskendunud, aga NWJO tegutseb jazz’i-maailmas. Mina toon kolmanda komponendina sellesse muusikasse ambient’liku kõlapildi – selleks otstarbeks on laval terve elektrikitarri set up. Ühtepidi olen klassikalise haridusega, lõpetanud klassikalise kitarri eriala Otsa koolis, kus õppisin Anti Marguste juures ka kompositsiooni. Teisalt jälle tunnen ennast endiselt lõputu katsetajana ja otsijana. Sealt ka suur huvi erinevate žanrite ja nende ühendamise vastu.