ARVUSTUS ⟩ Võibolla oleks see siis üks teine lavastus

Rasmus Vendel ja Taavi Tõnisson Noorsooteatri lavastuses «Tistou, roheliste sõrmedega poiss». Foto: Siim Vahur

Kui nende ridade viimistlemisel meenutan nüüdseks rohkem kui nädal tagasi nähtud lavastust «Tistou, roheliste sõrmedega poiss», siis tuleb meelde üks stseen, kus arutletakse õnnelik olemise üle.

Noorsooteatri «Tistou, roheliste sõrmedega poiss» on mõeldud kooliealistele lastele. Ega ma tea, kuidas esietendusel olnud lapsed laval nähtust aru said. Tavaliselt küll kuuleb kahinast või naerupahvakuist kohe ära, mis lastele korda läheb. Neile meeldis see, kuidas õpetaja (üks kolmest Taavi Tõnissoni rollist) Tistoule (lavakooli üliõpilane Rasmus Vendel) arvutamist ja täis- ning kaashäälikuid õpetas. Koolitund oli ilmselt paljudele igapäevaelust tuttav olukord. Üks näitleja tahtis õpetada, aga teisel olid kõik muud asjad peas. Tahe ja takistus, nagu teatriaabitsas.

Loo lõpus ronib Tistou redelit mööda kuhugi kõrgele lava kohal ja kaob. Ootan, et ta ilmuks, sest etendus pole ju veel lõppenud, aga seda ei juhtu. Tuled kustuvad ja süttivad, et publik võiks plaksutada.