ARVUSTUS Maailma lõpus on pubi, kus kunagi kohtume kõik

Andrei Liimets
, Filmikriitik
Copy
Väikelinna kese ja sidususe looja – pubi, kus kohalikud oma nukrust pintidesse uputavad. 
Väikelinna kese ja sidususe looja – pubi, kus kohalikud oma nukrust pintidesse uputavad. Foto: Kaader filmist

Vahemere rändekriisi lainehari on küll juba ammu vaibunud, kuid pagulastega seotud küsimused kütavad Euroopas kirgi tänase päevani. Ken Loach püüab oma värskeimas filmis «Vana Tamm» ületada veelahet Briti väikelinna kohalike ja sinna elama paigutatud süürlaste vahel.

Sündmused saavad alguse 2015. aastal Põhja-Inglismaal asuvas poolesaja tuhande elanikuga Durhamis. Vaataja näeb mustvalgetelt kaamerafotodelt mõistmatu või hukkamõistva pilguga vastu vaatavaid elanikke. Loachi vaoshoitud pildikeelt arvestades äärmiselt efektsed avakaadrid osutuvad noore tüdruku Yara (Ebla Mari) fotodeks, tehtud Süüria sõja eest pagejaid sõidutava bussi akendest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles