Sel kuul täitub 80 aastat terroripommitamisest mitmele Eesti linnale ja ka 75 aastat eestlaste ebainimlikust massiküüditamisest.
MÄRTSIPOMMITAMISELE MÕELDES ⟩ Punane põrgu on tagasi ja prõmmib uksele
Nüüd kolgivad need õudused jälle meie koduuksele, sooritades samal ajal ilgeid sõjakuritegusid Ukrainas. Aastakümnete tagusega võrreldes on nii kurjategija kui ka kuriteod jäänud samaks. Selleks, et kurjuse impeeriumi kogu koledust paremini mõista, tasuks kindlasti kaanest kaaneni läbi lugeda Heljo Männi (1926–2020) dokumentaalromaan «Punane põrgu», mis nägi postuumselt ilmavalgust läinud suvel. Raamat pakub rohket mõtlemist ja kõneainet kõigile, kel isamaa ja vabadus on armsad.
Tegemist on võimsa rahvuspoliitilise avaldusega ja ühtlasi ka kirjaniku viimase romaaniga. Lisaks meisterlikule sõnaseadmisele on teose suurimaks väärtuseks tõik, et raamatus kirjeldatud koledused pole maailmast kuhugi kadunud ja nende praegune olemus vastab täiel määral romaanis äratoodule.