Wrestling’u-filme on seinast seina, või peaks ütlema nöörist nöörini? Just veniv nöör eraldab reaalsusest wrestler’eid, tegelasi, kes aitavad pealtvaatajatel kanaliseerida lapsiku vägivallaiha meelelahutusse. Enne platsile astumist on tegemist täiesti tavaliste, pealtnäha psüühiliselt tervete inimestega, tasub neil aga ronida üle nööri maadlusmatile, lähevad nad hulluks, nii nagu kunagi viikingid seeni manustades. Nüüd on kaanonisse lisaks sellistele maadlusteemalistele taiestele nagu komejant «Nacho Libre» ja sünged Oscariga pärjatud «Foxcatcher» ning «Maadleja» lisandunud «Raudne küünis», mis balansseerib peredraama ja üleskasvamisloo žanrite piiril.
