Minu meelest on Ivo Linna fenomenil paar eri tahku. Esiteks muidugi tema hääl, teiseks tema muusikaline stabiilsus läbi aastate ja kolmandaks tema olek nii laval kui meedias, mis tundub, et on justkui kogu aeg olnud sama – selline hästi soe. Ta lihtsalt on ja ta on kohe äratuntav. Elav legend.
Mulle tundub tõepoolest, et pole kedagi, kes ei teaks või ei armastaks Iffi ja tema laulmist. Laiemate hulkade poolt ongi vist rohkem armastatud sellised staarid, kes ei võta liiga äärmuslikke seisukohti ei enda loodavas kunstis ega ka poliitikas ning Ivo Linna on mu meelest üks selliseid artiste, kes pole äärmustesse läinud. See on igati okei, sest äärmused polegi kõigi jaoks. Kõik ei pea tegema ekstreemset metal-muusikat või pusima keerulist džässi, nagu ei pea kõik ka kogu aeg avaldama oma poliitilisi seisukohti, sest see on miski, mis inimesi ühendamise asemel lahutama kipub. Muusika ja kunst ühendavad, poliitika lahutab.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2024/03/14/15946381t1h8a4f.jpg)