ARVUSTUS ⟩ Ivo Linna on nagu isamaaline laul: läbi ja lõhki oma

Ivo Linna 75. sünnipäevale pühendatud kontsert Unibet Arenal. Foto: Mihkel Maripuu

Iff on kärsitu inimene, saab 75-aastaseks alles juunis, aga juubelikontserdi sooritas juba nüüd ära. Õige kah, mis täna tehtud, see homme hooleta, kirjutab Ivo Linna 75 aasta juubelikontserdi valguses Juku-Kalle Raid.

Ma vist ei pea mainimagi, et jube äge etteaste oli, ilmselt arvasid samamoodi kõik, kes sellesse suurde Õismäe Unibeti kuubikusse kohale kobisid. Tõenäoliselt oleks üldse raske teada kedagi, kes teaks kedagi, kellele Ivo Linna ei meeldiks. Ivo Linna on tegelikult nagu isamaaline laul, aga sealjuures mitte pateetiline, vaid lihtsalt läbi ja lõhki oma. Kuidagi turvaline rokenroll, positiivseimas mõttes.

Ivo Linna juubelimängu ma ümber jutustama küll ei hakka, see oleks täiesti asjatu. Seda enam, et kogu asi filmiti umbes pooletuhande kaameraga üles, mis ennustab raudselt kontserdi peatset sattumist televiisorisse. Vaid niipalju, et tõsiselt imponeeris etteaste juba eelvihjatud isamaaline pool: väga läks korda, et peale eestlaseks olemise laulu ei saabunud pidulik lõpp, vaid hoopis Raimond Valgre ning seejärel ka Iffi popurrii tema rokenrolli lugudest. Selline ootamatu lahendus, mis ütleb kujukalt, et meie isamaa ongi rokenroll.