NÄDALA RAAMAT ⟩ Mida nõukogude võim inimesega tegi

Nõukogude Liidu okupatsioonivägede saabumine Vilniusse 1939. aastal. Foto: Wikimedia Commons

«Hieronymuse» sarjast ilmunud Józef Mackiewiczi «Tee eikuhugi» käsitleb vaheda realismi võtmes Vilniuse kandi elanike valikuid nõukogude võimu saabudes, mis arvatagi pakub eestlasele võrdlusmomenti.

Suvel 2010 mängisime hulga tuttavatega Tartu raekoja platsis istudes – mõjutatuna tol aastal Kumus olnud Mikalojus Konstantinas Čiurlionise näitusest – spontaanselt tekkinud mängu: püüdsime kamba peale nimetada kümmet leedulast, kes poleks sportlased ega poliitikud. Lõpuks, patuga pooleks tulime sellega ka toime, olles leedulaste sekka liigitanud ka Poola poeedid Adam Mickiewiczi (1798–1855), kelle peateos «Pan Tadeusz» (1834) viitab juba alapealkirjas Leedule, ja Czesław Miłoszi (1911–2004), kes oli praeguse Leedu alal sündinud ja oma noorepõlve veetnud.

Ühelt poolt näitab see lugu, kui paljukest teavad nii-öelda haritud eestlased Leedust ja tema ajaloost. Teisalt aga seda, kui hiljuti veel olid Leedu alad Poolaga põimunud. Mõlema kohta annab omajagu valgustust Józef Mackiewiczi (1902–1985) «Tee eikuhugi» (1955), mis kirjeldab Vilniuse kandi elu esimesel nõukogude okupatsiooniaastal.