INTERVJUU Mart Kangro: pean järjest rohkem arvestama sellega, et võin sattuda millegi tunnistajaks, mis võib-olla ei ole see, mida ma ootasin

Copy
Mart Kangro lähtub oma töös põhimõttest, et ära alahinda publikut. Ta leiab, et vaataja teab alati rohkem kui tema. 
Mart Kangro lähtub oma töös põhimõttest, et ära alahinda publikut. Ta leiab, et vaataja teab alati rohkem kui tema. Foto: Tairo Lutter

Elame teadupärast ajal, mil kõikvõimalikke tervikpilte on järjest raskem tekitada. Sellisest nukker-rõõmsast tõdemusest lähtub ka laupäeval esietenduv Mart Kangro autorilavastus «Inimese anatoomia».

Intervjuud alustades räägime kõigepealt ruumist, Sakala 3 (endine No99) maja kammersaalist, kus nad Ekspeditsiooni trupiga seda teevad. Kangro selgitab mulle pikalt ruumi ja selle spetsiifikat, aga ütleb, et ma ei tohi sellest midagi kirjutada. See peab jääma saladuseks. Ruumil on tähtis koht selle keerulise ja ka absurdse inimliku olukorra, kus teada tahaks rohkem kui võimalik, ilmestamiseks.

Tagasi üles