Ikka räägitakse ju sellest, kuidas midagi uut pole kunstis enam võimalik teha, sest kõik on juba tehtud. Võib-olla siis eluski. Selline nukker ja düsfooriline (ka üks praegusele ajale iseloomulik sõna) jutt. Trajektoor on muutunud ringiks, perspektiiv kasvanud kinni ja ajatelg sulanud ruumi.
Tellijale
NÄDALA RAAMAT ⟩ Tulevik on surnud, elagu tulevik!
Varasemast valjemaks muutus selline jutt ilmselt nullindate alguses (ovaalse või ringja trajektooriga number). Tegelikult mitte ainult jutt, vaid ka teod. Internet oli tulnud ja meid ajalisuse paine alt vabastanud ning ruumi hõljuma paisanud. Niimoodi pidetult. Nagu kosmosesse.