INTERVJUU ⟩ Kunstnik Edith Karlson: kui tahan aju välja lülitada, vaatan vanamuti mõrvamüsteeriume

Edith Karlson (pildil keskel) näituse «Hora lupi» Veneetsiasse lähetamisel. «Kui joppab, on hea, kui ei joppa, elan rahulikult oma elu edasi,» räägib ta tähtsa kunstisündmusega seotud lootustest. Foto: Eero Vabamägi

Edith Karlsoni kunstil on üks hea võime (neid on tegelikult rohkem) – ta suudab nihutada aega ja ruumi. Tänavusel Veneetsia biennaalil esindab tema «Hora lupi» Eestit.

Peab tunnistama, et ootan seda näitust. See toimub pooleldi lagunevas Chiesa di Santa Maria delle Penitenti kirikus, mis tundub mulle Karlsoni kunstnikupositsiooniga (kasutagem seda ebameeldivat terminit) ideaalselt sobivat.

Kohtusin kunstnikuga Raja tänaval vahetult enne keerulist logistilist operatsiooni, mis viib suure hulga suuri ja väikeseid teoseid Tallinnast Veneetsiasse. Nüüdseks on need muidugi seal ja töö käib. Kuna toimumas oli ka pressiüritus, oli selleks puhuks ruumis kõvasti korda majja löödud. Edith leidis, et selline kord ateljees on talle harjumatu. Kuna tunneme teineteist, otsustasime sinatada.