Mees, kes elas oma kutsumusele

Auhinnavääriline roll trükkali elust: Andres Mähar lavastuses «Minu trükikoda». Foto: Henry Griin

Trükkal Karl Kabanov (1885–1945), aastast 1937 eestistatud nimega Kaarel Kaskneem, kirjutas oma päevikus: «Trükitöö nõuab oma õppijalt ja tegijalt lahtist mõistust, kombineerimise oskust, ilutunnet, kogu tahte ja mõtete koondamist ja püsivust.»

Oma vanaisa päevikutest koostas raamatu Kaja Puusepp, kes hea juhuse tahtel on Peeter Volkonski klassiõde. Lavastaja Volkonski kirjutab kavalehel: «Tundsin kohe, et see tekst lausa nõuab esitamist näitleja poolt, kes kõnnib trükipresside vahel.» See näitleja on Andres Mähar ja trükipressid asuvad Tartus TYPA keskuses, kus Karlova teatri monolavastus mullu kevadel publiku ette jõudis.

Trükkali kammerlik pihtimus

Mängitud on seda lavastust üsna harva ja vaatajaid mahub trükimasinate vahele haruldaselt vähe. Seda erksam ja rõõmsam oli üllatus, kui Mähar jõudis meespeaosatäitja aastaauhinna nominatsioonini – koos rollidega Saueaugu Teatritalu suvelavastuses «Kotka tee taeva all» – ja võitis tiitli. Sest konkurents oli tänavu tõesti tugev. Mähari kahte osalahendust liidab minimalism, tasane südamlikkus, tundlikkus.