AK ⟩ Beevori harukordse allikabaasiga teos kiidab ka Eestit

Briti ajaloolane Antony Beevor 2014. aastal Tallinnas. Foto: Liis Treimann

Briti ajaloolane Antony James Beevor jätkab Venemaa revolutsiooni ja kodusõda käsitlevas teoses varasemast loomingust tuntuks saanud lähenemist, kust lugeja leiab nii suurtest kui ka lokaalsetest sündmustest ning dramaatilistest isikutest läbipõimunud huvipakkuva ülevaate. Selle kõrval täiendavad pilti põnevad ja tihtipeale peaaegu tundmatud detailid. Nii olmelist laadi kui ka erialased.

Näiteks idarindel pikaleveninud I maailmasõjast tülpinud sõdurite vennastumisest on varem kirjutatud, ent Beevor lisab juurde 1917. aasta kevadise Galiitsia, kus kaitseliinide vahel asunud külas asutati isegi eksklusiivne erapooletu bordell. Ning Jaroslavli, Jekaterinburgi ja Tomski vangilaagrites lubati sõjavangidel koos Vene sõduritega 1. mail 1917 avaldada üheskoos meelt sõja vastu.

Üldajaloost jääb silma Beevori väide, et koguni kolmandik Pärsia (osalt praegune Kurdistan ja osalt Aserbaidžaan) elanikkonnast suri I maailmasõja ajal nälga ja haigustesse, mis «moodustab suurema protsendi rahvastikust kui üheski teises riigis isegi Teises maailmasõjas» (lk 131). Vintpüss oli aga 1918. aastal Pärsias tõeline aare, hinnaks 2000–3000 rubla, samas röövitud «kasutamata» naise eest küsiti 40 ja «kasutatu» eest vaid 15 rubla. Beevor lükkab ümber müüdi, et Veebruarirevolutsioon, mida on ka nimetatud «Päikesepaisteliseks revolutsiooniks», oli vähese verevalamisega, sest mõne päevaga sai tema hinnangul surma ligikaudu 1500 ja haavata 12 000 inimest.