Klaverikontserdiks valmistumine on nagu romaani kirjutamine

Mihkel Poll leiab, et pianistid on väga õnnelikus seisus, sest klaverile kirjutatud muusikat on erakordselt palju. Foto: Eero Vabamägi

Sarja «Klaverikunst» hooaja viimane kontsert toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis homme kell 19. Valisin kavva Fryderyk Chopini, Maurice Raveli ja Béla Bartóki teosed.

Klaveriõhtu on orkestrisolistina esinemise kõrval pianisti jaoks kõige suurem ja olulisem väljakutse. Klaveriõhtuks valmistumist võiks tinglikult võrrelda romaani kirjutamisega – see nõuab pikka süvenemist, sisulist ja tehnilist tööd, loomingulisi otsinguid, kahtlusi... Kogu see pingutus viib lõpuks tulemuseni, mille eesmärgiks on pakkuda publikule elamust ning rikastada kuulajate tunnetemaailma.

Pianistid on väga õnnelikus seisus, sest klaverile kirjutatud muusikat on tõesti erakordselt palju. Eriti arvukalt ilusaid ja virtuoosselt kaasahaaravaid teoseid pärineb romantismiajastust, mil klaver instrumendina lõplikult välja arenes. Klaveri areng inspireeris heliloojaid otsima üha uusi väljendusvõimalusi, mis omakorda inspireeris klaverimeistreid. Tol ajal oli iseenesestmõistetav, et klaverile kirjutavad heliloojad olid kõik ka suurepärased pianistid, kes tihti ise oma teoseid esitasid. Klassikalise ja romantilise ajastu muusika, mis kuulajaid tänini enim kõnetab, oli ühtlasi klaverimuusika kuldaeg.