Suri kunstnik Naima Suude

Hinnatud nahakunstnik Naima Suude suri 9. aprillil 92-aastaselt. Foto: Eesti Nahakunstnike Liit

9. aprillil suri 92-aastaselt köite- ja nahakunstnik ning õppejõud, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Nahakunstnike Liidu ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse auliige ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse asutajaliige Naima Suude. Pühendumise eest nahakunstile ja selles aktiivselt osalemise eest pälvis Naima Suude 2020. aastal Eesti Nahakunstnike Liidu aastapreemia Frölich Preis.

Köite- ja nahakunstnik Naima Suude sündis 9. märtsil 1932 Roela vallas Saara külas. Suude õppis aastatel 1947–1951 Rakvere Kergetööstuse Tehnikumis ja aastatel 1952–1957 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, hiljem täiendas õpinguid 1974. aastal Leipzigi graafika- ja raamatukunsti kõrgkooli köitekojas.

Suude töötas aastatel 1959–1960 Pärnu naha- ja jalatsikombinaadis Kroom ning aastatel 1960–1966 Kunstitoodete Kombinaadi ARS nahkehistöö ateljees. Alates 1966. aastast kuni aastani 2008 töötas Naima Suude Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna laborandina, töökoja juhataja ja meistrina.

Naima Suude kuulus Eesti Kunstnike Liitu alates 1970. aastast ja oli liidu auliige alates 2010. aastast. Samuti oli ta Eesti Köitekunstnike Ühenduse asutajaliige (1996) ja Eesti Nahakunstnike Liidu auliige.

Naima Suude hakkas näitusetegevuses osalema 1965. aastal. Esimene suurem Suude isikunäitus toimus koos Endel Valk-Falgiga 1970. aastal Tallinna kunstisalongis. Suude osales paljudel kordadel rahvusvahelisel köitekunstinäitusel Scripta manent ja pälvis loomingulise tegevuse eest 2007. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Naima Suude jagas vilunud kolleegi ja meistrina paljudele nahakunstnikele praktilisi nõuandeid ning erialaseid teadmisi ja oskusi.

Ta oli säravalt loominguline kunstnik, valmis alati katsetama uusi töövõtteid kõrvuti klassikaliste tehnikatega. Tal oli hämmastav kohanemisvõime ja huumorimeel ning teotahe, mis paneb teda imetlema ja austama. Naima Suude looming on tehniliselt täiuslik, tervikliku kompositsiooni ja peene materjalitunnetusega.

Suude kasutas läbi loomeperioodi erinevaid vooli- ja lõiketehnikaid, stantsimist, hõbetrükki, intarsiatehnikat, eksperimenteerinud naeltehnikaga. Ta lõi vorme, karpe, köiteid, au-aadresside ümbriseid, kasutades kujunduses tihti loodusmotiive, geomeetrilist ornamenti kui ka rahvakunsti eeskujusid. 1979. aastal ilmus koostöös Silvi Kaldaga koostatud raamat «Raamatuköitmine».