:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2024/04/16/16009017t1hc598.jpg)
Tallinna südalinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis püüavad pilku värviküllased fotod ühise nimetajaga «Füüsika ja lüürika». Lisaks veetlevatele modellidele, uhketele gladioolidele, kipslilledele, sõrmkübara õitele ja vesiroosidele troonivad Ruth Huimerinna piltidel kõiksugused seebimullid.
Fotodel tabada püütud mulli hurma kirjeldab näituse saatesõnas Anneliis Aunapuu: «See on võlunud aastasadu nii füüsikuid, lüürikuid kui ka filosoofe. Mull mängib valgusega, lõhkudes selle värvideks. Hetkeks kangastub kõverduv peeglimaailm, olematus, miraaž, meelepete, muutuv värvirikas teispoolsus, mis on ühe silmis ime ja teise silmis interferents. Ja kui mull lõhkeb, saavad kaks maailma taas üheks, nagu poleks midagi juhtunudki. Just seda hetke, mis jääb mulli tekkimise ja kadumise vahele, imetleb Ruth.»
Näitus
:format(webp)/nginx/o/2024/04/16/16009022t1hac89.jpg)
Ruth Huimerind
«Füüsika ja lüürika»
Disaini- ja Arhitektuurigaleriis
Pärnu mnt 6, Tallinn
15.−27. aprill
Huimerinna loomingu austajad teavad, et ta on «mullitanud» juba aastakümneid.
«Ega selles tegevuses pole mingit eriti diipi filosoofiat − peaasi, et mullid oleksid atraktiivsed ja suhtestuksid meeldival moel muu pildil olevaga!» nendib graafilisest disainerist fotograaf, kes suviti on ikka käinud pildistamas ja püüdnud oma piltidele kummalisi paiku, kaduvaid kooslusi, iseäralikku elegantsi, hingematvat ilu ja kirkaid värvikooslusi.
Alguses teeb ta plaanitava fotosessiooni kohta nimekirja, kuhu paneb kirja inimesed, pildistamiskohad, rekvisiidid, kostüümid, mööbli jms. Siis joonistab tikutopsisuurusi kavandeid. Selline tegevus paistab küllaltki kalkuleeritud, aga nagu elu on näidanud, avaneb mõtet teoks tehes hoopis avaram mängumaa. Sellele tuleb luua lihtsalt külluslikud võimalused. «Muidugi peab kindel ideepõhi olema, aga tihtipeale hakkab asi ise ennast juhtima ja loob ettearvamatult imetabaseid hetki! Neid ja hingi.»
Taas tuttavas paigas
11 aastat tagasi aprillis toimus samas galeriis Ruth Huimerinna isikunäitus «Saara, Juuli ja August». Nagu toona, on ka sel näitusel üks modell kunstniku tütar Saara. Mõistagi on pildid uued ja osa neist on jäädvustatud vanades tööstushoonetes.
«Ma käin pildistamiskohti – tegelikult sealset valgust − korduvalt vaatamas, et teada saada kõige paremat aega. Mulle meeldib kuldses õhtuvalguses pildistada, sest selle pehme soojus joonistab fotodele erilist sensuaalsust,» kommenteerib Ruth Huimerind.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/16/16009019t1he30c.jpg)
«Tiit Veermäe on mulle õpetanud, pilvealune päike on pildistamiseks kõige parem. Interjööris on jällegi ilusad päikese valguslaigud, juhuslikud varjud. See annabki fotole päriselu!
Valgus muutub ju kogu aeg. Näiteks suve lõpus, kui olen välja puhanud ja uue energia tuules tööd alustades vaatan üle valguse suhtes ilusad kohad. Paraku nädala-poolteise möödudes on valgus ja varjud hoopis teistsugused. Kogu aeg on vaja asja uurida, aga ikkagi võib veel üllatusi tulla!»
Seekord koondas Huimerind mullimängude ühte peatükki mahajäetud tööstushooned − maalilise rohelise sammaldunud põranda ja tööriistadega kaetud seintega aastaid tühjana seisnud garaaži Viinistul, rohelise kapi ja punase pukiga Tootsi tehase ja uhke sammaskäiguga Kreenholmi tsehhi. Varsti võivad need interjöörid sellisel kujul ajalukku minna, aga kaunitari ja lilledega romantilised pildid realismi ja idealismi põiminguna jäävad.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/16/16009021t1hf54e.jpg)
«Vana tööstusesteetika ülistamine on pärit kunstiinstituudi (praeguse kunstiakadeemia eelkäija) disainikateedrist, kus me ülesandeks oli ka tööstusinterjööri kujutamine mitmes erinevas tehnikas.»
Tihti jõuab tema töödesse nn aiapool – lilled ja köögiviljad. Näiteks mullisarja ühel pildil on Pärnust pärit fantastiline kipslille (Gypsophila) põõsas. See oli nii suur, et ei tahtnud autossegi mahtuda! 30 punast gladiooli müütas tuttav tädi turult, fuksiaid ja sõrmkübaraid kasvatas Huimerind ise. Tema hinnangul on kõrvits eriti fotogeeniline aia-and. «Ükskord mul oli pildil 52-kilone kõrvits, aga turuletil tundus ta veel palju suurem kui fotol!»
Mull mängib valgusega, lõhkudes selle värvideks. Hetkeks kangastub kõverduv peeglimaailm, olematus, miraaž, meelepete, muutuv värvirikas teispoolsus.
Samuti on tema silmis kapsad – roos-, kähar-, leht- ja tavalised peakapsad − vägagi uhked.
Kaasav koostöö
Kogu selle ilu jäädvustamise korraldamisel on teda aidanud pere, sõbrad ja tuttavad. Kui pildid on tehtud ja mitmesaja foto hulgast see õige välja valitud, siis enne trükkiminekut aitab kunstnikul neid trükiküpseks manada Jüri Lõun.
/nginx/o/2024/04/16/16009018t1h8d19.jpg)
«Ma suudan ise iga pildi töödelda selliseks, nagu mulle meeldib, aga kui see pilt läheb trükki, siis ta satub radikaalselt teise mateeriasse − värviruumi, kus saab liikuda teistsuguste reeglite järgi. Jüri Lõun võlub faili selliseks, et ka trükk tuleks ideaalilähedane!» räägib fotograaf. Tema sõnul on ka paberi valimine alati üks paras peavalu, sest paberisorte on tohutult. Tänu pikaajalisele koostööle Antalise paberifirmaga on viimane tähtis teave paberimaailmast talle alati kättesaadav.
Ka Ruth Huimerinna kujundatud raamatud on tähelepanu pälvinud. Üks märkimisväärsemaid on aastal 2000 loodud J. Randvere «Ruth». Kui see esmakordselt Noor-Eesti III albumis (1909) ilmunud teos on vaieldamatult üks eesti kirjandusloo inspireerivamaid tekste, just elu- ja ühiskonnateemalise mõttelennu käivitajana, siis uustrükk on tänapäeva Eesti raamatukujunduse üks pärle. Nauditav visuaal, üllatav paberite kooslus!
/nginx/o/2024/04/16/16009020t1h5c65.jpg)
2016. aastal kogus kunstnik oma mitmekümne aasta jooksul tehtud lemmikpildid kokku ja sai tulemuseks albumi, mis teeb igaühel tuju heaks ja ühtlasi annab ülevaate tema kujunemisloost ja loometeest. Paljud raamatus esitletud fotod on trükitud ka postkaartidena. Loodetavasti jõuavad postkaartidena rahva ette ka näitusel «Füüsika ja lüürika» eksponeeritud teosed ja ehk saame tulevikus neid ja teisi uuemaid pilte järgmises Ruth Huimerinna raamatus imetleda.
Aga praegune väljapanek Disaini- ja Arhitektuurigaleriis on huviliste päralt 27. aprillini.