INTERVJUU Fotograaf Ian Berry: inimesed ei anna endale aru, mis meid ees ootab (1)

Copy
Kuigi Ian Berry on olnud tunnistajaks raskustele kõikjal maailmas, usub ta südames, et inimesed on siiski head.
Kuigi Ian Berry on olnud tunnistajaks raskustele kõikjal maailmas, usub ta südames, et inimesed on siiski head. Foto: Mihkel Maripuu

Fotoajakirjanik Ian Berry reisilugusid võiks lõputult kuulama jääda. Suure osa oma karjäärist Lõuna-Aafrikas veetnud Berry suunas on tulistatud, teda on vangi pandud ning ta on näinud rõhumist, vaesust ja kannatusi kõikjal üle maailma.

Nädalavahetusel leidis hämmastavalt nooruslik Berry aega, et tulla Dokfoto Keskuses toimuva Juhan Kuusi portreenäituse raames rääkima oma keerulisest tööst poliitiliste konfliktide kajastamisel nii Lõuna-Aafrikas kui ka mujal maailmas. Vestlesime hiljem Berryga teda majutanud hotellis.

Alustame Lõuna-Aafrikast. Teile tõid laiema tuntuse fotod Sharpeville’i veresaunast 1960. aastal. Kuidas seda päeva mäletate?

Ma töötasin fotograafina Johannesburgis Sunday Timesi heaks, kui kuulsin mehest nimega Tom Hopkins. Ta juhtis Inglismaal ajakirja Picture Post ning oli tulemas Lõuna-Aafrikasse, et hakata seal toimetama ajakirja Drum. See tundus ideaalse võimalusena õppida midagi ajakirjadele pildistamisest. Kui ta saabus, pinnisin teda senikaua, kuni ta mulle ajakirjas tööd andis. Tol ajal oli selline töö keeruline, sest kui ma mõne aafriklasest ajakirjanikuga lugu tegema läksin, ei tohtinud ma temaga kahekesi teed juua või ühes hotellis ööbida.

Tagasi üles