ARVUSTUS ⟩ Kui laval on skalpell, peab ka verd voolama

Mait Mamsten ja Andres Puustusmaa. Vendade suhe läheb teravaks.  Foto: Heikki Leis

Artur Rault’ näidend «Skalpell» on pilguheit kahe venna – elupõletajast fotograafi (Mait Malmsten) ja pedantliku kirurgi (Andres Puustusmaa) – täiskasvanu-maskide taha peituvatele lapsikutele vennavaenu-grimassidele.

Prantsuse näitekirjanik pühendas 2022. aasta suvel Avignoni teatrifestivalil esmaetendatud teksti Kainile ja Aabelile.

Vana Testamendi põllumees Kain tappis loomakasvatajast venna Aabeli, sest et tolle ohvrid olid jumalale meelepärasemad. Kadedus orjastas Kaini, kes venna põllukiviga teise ilma saatis. Kummalisel kombel jumal Kaini ei karistanud, ähvardas hoopis seitsmekordse kättemaksuga igaüht, kes kriminaalist kadetsejale kätte maksta soovinuks. Vennatapja elas vanajumala kaitse all 730-aastaseks ja levitas oma kuritegelikku seemet, kuni maja talle kaela varises.

Andres Puustusmaa kirurg võtab ootamatult külla saabunud venna oma kodus vastu nii mürgise ilmega, et kohe paugust on selge, kumb vendadest kannab Kaini geene, nn Kaini kompleksi põeb. Ega lõpuni saagi aru, kas Puustusmaa kehastatud perfektsionistist kontrollifriik kadestab, vihkab ja kardab (sest viha on hirm) oma venda või siis omadusi, mida vend esindab – loovust ja impulsiivsust.