Nädal tagasi Eesti televaldkonda panustamise eest presidendilt tunnustuse saanud teleajakirjanik Vahur Kersna tunnistab, et sugugi mitte kõik ettepanekud, mis ta on saadete tegemiseks teinud, pole leidnud Eesti Televisioonis heaks kiitmist.

Vahur Kersnal, keda tunnen, mis siin salata, juba kaheksakümnendatest Tartu Ülikooli päevilt, käisin tema kodus Kadriorus külas teisipäeval, kui ta oli EFTA gala järel naasnud abikaasa Liinaga kiirelt kultuurireisilt Hispaaniasse.

Palju õnne elutööpreemia puhul!

Kõik ütlevad millegipärast nii. Tegelikult oli see auhind panuse eest Eesti televaldkonda. Ei mingit preemiat. Neid olen elu jooksul saanud kaks. Esimese sain 1997. aastal parima eetriajakirjanikuna. Mäletan, et panin summale poole otsa ning ostsin kaubamajast paari allahinnatud sandaale. Ja viimati 2012 – Valdo Pandi preemia oli 3500 eurot. Olime [abikaasa Liinaga] just korterit ostmas ja järgmisel päeval helistas arendaja: «Kuule, sorri, me siin mõtlesime, et paneks hinnale ikka 10 tonni juurde!» Sinna see läks.

Nii et EFTA auhinna eest raha ei makstagi?

Ei.

See-eest tuli president reede õhtul vist spetsiaalselt välja sinu kätt suruma?

Jah, minu teada esimest korda [sel üritusel]. Kõva sõna.

Kommentaarid (14)
Copy