Elame vigade parandamatuse ajastul, see teebki elust elu

Teab või ei tea: Jörgen Liik lavastuses «Inimese anatoomia». Foto: Kristel Zimmer

Kui hea on mitte teada! Või noh, arvata, et tead, aga ilma igasuguse kindlustundeta, et asjad tegelikult ka nii on. See on hirmutavalt vabastav kogemus.

Mart Kangro «Inimese anatoomia» lööb vaatajal kindla pinna alt juba saalipaigutusega, kui paneb publiku istuma teine teisele poole piki ruumi kesktelge ehitatud seina, nii et pool lavastusest sünnib igal juhul su kujutluspildis. Sa küll kuuled, mis seina taga toimub, aga ei saa eales kindel olla, et arvasid õigesti ära, mida teised näevad ja kogevad.

Nii on see ka üsna tabav kujund meie maailmale, kus infot tulvab meeletus koguses ja sageli ei jäägi muud üle, kui lihtsalt alla anda ja nautida teadmatust. Tõsi, pärismaailmas juhtub harva, et müra on esteetiliselt nauditav, nagu see on parimatel hetkedel «Inimese antoomias». Ohh, kui füüsiliselt kogetav on häälik, mis on tähendusest vabastatud! Oooooooooooooota. Ooooooooooooootan.