ARVUSTUS ⟩ Kolmveerand sajandit eesti kunsti Lappeenrantas

Vaade Evald Okase aktimaalidega saali. Foto: Harry Liivrand

Tänavu aprillis möödub 35 aastat esimese Kodu-Eesti moodsa kunsti näituse avamisest välismaal peale II maailmasõda – Helsingi taidehallis läks siis lahti võimas läbilõikenäitus «Struktuur/Metafüüsika». Juba veebruaris 1989 oli väljapanek küll avatud Pori kunstimuuseumis, kuid alles Helsingis toimus see sinimustvalge lipu all, andes kogu üritusele täiesti uue poliitilise tähenduse ja kaalu.

Kevadel 35 aastat hiljem on eesti esinduslikumaks kunstinäituseks Soomes Lappeenranta kunstimuuseumis Evald Okase ja tema perekonnast pärit kunstnike mitmesaja teosega näitus, samamoodi programmilise pealkirjaga «Taiteen voima – yhden perheen tarina» («Kunsti jõud – ühe pere lugu»). Näitusel osalevad Evald Okas (1915–2011), tema tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel, viimase tütar Mara Ljutjuk ning väimees Uno Roosvalt.

Näituse organiseerimistöö (ma ei nimetaks seda niivõrd kureerimiseks) tegid Mara Ljutjuk koos arhitektist õe Üla Koppeliga, kes ühtlasi on viies saalis hargneva väljapaneku kujundajad. Kunstnikke tutvustavad tekstid kirjutasid kunstiteadlane Mai Levin ja kirjanik Mathura. Näituse korraldamist toetas tugevalt Helsingi Tuglase Selts. Osavõtjate seast puudub kahjuks avangardiklassik Jüri Okas, kes oli üks «Struktuur/Metafüüsika» staare ning kelle graafiline leht rippus aastaid ainsa eesti kunstniku tööna Kiasma põhiekspositsioonis.