Veneetsias avati eelmisel nädalal 60ndat korda kunstibiennaal, mille peanäituse nimeks seekord «Võõrad kõikjal». Võõraid on avamise aegu Veneetsias muidugi palju: ajakirjanikud, kriitikud, kunstiasjapulgad jne, paljud neist ilusasti riides, pilgud suunatud objektidele ja üksteisele. Või siis ka eemale – objektidelt, üksteiselt.

Kas lugeda läbi kõigepealt saatetekst või astuda kohe näitusele ja lugeda saatetekst pärast? Või saateteksti üldse mitte lugeda? Või näitust üldse mitte vaadata? Kas see on hea? Kas see mitte nii väga? Mida teised selle kohta on arvanud? Millised on pingeread? Kas kuskil mõni avamine ka on? Saaks juba suutäie vahuveini (suu põleb!) või mõne väikese snäkigi? Kes sealt nüüd kõnnib? Kas ma tunnen teda? Kas ma peaksin tema eest varjuma? Mis ta mult saada tahab? Ega ma talle võlgu ei ole?

Need on põhiküsimused, mida tuleb küsida.

Kommentaarid
Copy